Ukraina iseseisvuspäev
Ukraina iseseisvuspäev ( ukraina keeles: День Незалежності України ) on Ukraina riigipüha, mida tähistatakse 24. augustil. Täna 24.August 2022 aastal möödub 31 aastat ukraina iseseisvusest.
Võidupüha
Võidupüha on "eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest." ( Eesti Vabariigi valitsuse otsusest 1934 )
Avasta Militaristiga osa 3 ( Tsitre )
Suvi on kätte jõudnud
ja on parim aeg militaarturismiks. Avasta Militaristiga kolmas osa viib teid
põhjarannikule kuhu on nõukogude ajal ehitatud väga palju piirivalverajatisi
kuna mereäär oli kinnine tsoon. Seekord viime teid Tsitre piirivalvekordonisse.
Avasta Militaristiga osa 2 ( Suurupi )
Sel kuul viime teid avastama suurupi poolsaare ilu ja võlu. suurupi pankrannik, rand & metsad, mis on täis jäänukeid erinevatest sõjaaegadest, on üsna ainulaadne kooslus, mida avastada.
Enamik objekte suurupis on peeter suure nimelise merekindluse osad, millest parema ülevaate saad meie "Peeter suure merekindluse kaardilt". Militaarse suurupi avastamiseks oleks hea võtta terve päev.
Avastamist soovitame alustada rannapatarei number 3 juurest kuhu viib peeter suure merekindluse aegne munakivi tee.
Kuidas valida koht laagri rajamiseks?
Kas sina tead kuhu on hea rajada laager?
Militaristi tiim pani teile kokku mõned näpunäited hea laagrikoha valimiseks. Kindlasti on veel palju erinevaid võimalusi ja teisi mõtteid kuidas on hea otsida mõnus kohake omale. Meie mõtted on eelkõige pandud kirja ohutuse ja mugavuse aspektist.
Militaristi tiim pani teile kokku mõned näpunäited hea laagrikoha valimiseks. Kindlasti on veel palju erinevaid võimalusi ja teisi mõtteid kuidas on hea otsida mõnus kohake omale. Meie mõtted on eelkõige pandud kirja ohutuse ja mugavuse aspektist.
Avasta Militaristiga osa 1 ( Astangu )
Tere tulemast lugema "Avasta militaristiga" avaosa! Toome teieni iga kuu ühe avastamist väärt koha, mida sel aastal kindlasti esimest või juba mitmendat korda külastada.
Abruka 130-mm rannakaitsepatarei
Abrukal on okupatsiooniaegsed rajatised, mis on üllatavalt hästi säilinud. 1947. a toodi sinna Ameerika tüüpi kahurid mis püstitati Abrukale. Sinna rajati nelja kahuri platvormid, mida ühendasid 50m pikkused kaeviku liinid. Veidi eemal, põhjapool paiknes laskemoonaladu, mis kahjuks pole säilinud täielikult ja millest tänaseks on alles vaid varemed.
RANNAPATAREI NR. 39
Rannapatarei nr. 39 ehitati Tahkuna poolsaarele 1917. aastal, mis rajati Peeter Suure merekindluse rannakaitse süsteemi rannapatarei eelpositsiooniks. Eesti poolt lõunatiiva kaitseks oli kolm rannapatareid: Tahkuna nr. 39, Lehtma nr. 38 ja Põõsaspea nr. 37. Tahkuna patarei ülesandeks oli miiniväljade kaitsmine väljatraalimise eest ja eelpositsiooni lõunatiiva julgestamine. Neile abiks oli 305mm patareidega Örö ja Russarö saarel asuvad rannakaitsepatareid.
Astangu Moonalaod
Astangu moonalaod on Eesti militaarajaloos põnev ja aukartust tekitav lehekülg. Sealset paekallast tuntakse kui Mäeküla klindina, ning tegemist on ajaloolise Kadaka külaga.
Pahkla raketibaas
Pahkla raketibaasi territoorium, mis hõlmab ~2 ruutkilomeetrist ala kuulub tänapäeval Kaitseliidu Rapla
malevale. Raketibaasi lähialal on kuus tähelepanuväärset rändrahnu, tuntumad nendest on Eestimaa kivide kuningas(Pahkla suurkivi), Mägrakivi ja Mari nutukivi, mis asuvad Pahkla matkarajal. Matkarajal, mis viib rändrahnude juurde sai jalutada ka sügaval nõukogude ajal kui raketibaas oli töökorras.
malevale. Raketibaasi lähialal on kuus tähelepanuväärset rändrahnu, tuntumad nendest on Eestimaa kivide kuningas(Pahkla suurkivi), Mägrakivi ja Mari nutukivi, mis asuvad Pahkla matkarajal. Matkarajal, mis viib rändrahnude juurde sai jalutada ka sügaval nõukogude ajal kui raketibaas oli töökorras.