Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid lõplikult relvad Vabadussõjas. Eesti oli võitnud!
Tallinn Eesti 24. veebruar 1919 Eesti Vabadussõja ajal, Eesti iseseisvuspäeva esimene tähistamine













Esimese maailmasõja käigus Eesti territooriumi hõivanud Saksa keisririigi väed olid maailmasõja lõpu tõttu Eestist lahkumas. Sellel hetkel Tekkinud soodsat olukorda ärakasutades otsustas Nõukogude Venemaa Eesti alad uuesti enda külge liita, et kehtestada enamlik režiim.
Sõja alguseks loetakse Punaarmee rünnakut Narvale 28. novembril 1918.
1919. aasta alguseks oli Vene väed hõivanud märkimisväärse osa Eestist. Sellel ajal alles loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitmete teiste maa vabatahtlikud, suutis kangelaslikult vastase rünnakud peatada ning tagasi tõrjuda. 
1919. aasta märtsiks oli peaaegu kogu eestlaste asula taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.  3. jaanuar 1920 Relvad vaikisid, sest jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu.

Eesti armee soomusrong nr 2 Vabadussõja päevil Valgas










9. jalaväepolgu võitlejad Vabadussõja ajal Erküla (Arciemsi) järve ääres









Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. 
 Täna 03.01.2023 on päev mil heiskame lipud ja austame Vabadussõjas Eesti iseseisvuse eest võidelnute kangelaste mälestust. 103 aasta eest sel päeval jõustus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel relvarahu, mis oli esimene samm Tartu rahulepingu sõlmimise suunas.
Vabadussõjas langenute koondnimekiri

Kommentaarid

Email again:

Eelmine

Ukraina iseseisvuspäev

Järgmine

Natsi-Saksamaa korraldatud holokaust 

Jaga seda artiklit