Võidupüha

Võidupüha on  "eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest." ( Eesti Vabariigi valitsuse otsusest 1934 ) 
Eesti riigipüha ( võidupüha ) peetakse 23 juunil alates 1934 aastast.  Sellega tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landeswehri üle 23. juunil 1919 ja see on ka "eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest." ( Eesti Vabariigi valitsuse otsusest 1934 )

Võidupüha tähistamine on tseremoonialiselt seotud jaanipäeva tähistamisega 24. juunil. 23 juunit nimetatakse jaanilaupäevaks ning nende vahelist ööd nimetatakse jaaniööks. Seda tähistatakse Eestis, lätis ja põhjamaades jaanituledega.


Võidupüha tähistamine Tartus 23.06.1936, Kaitseliidu mootorratturid saabuvad võidutulega. Foto: Rahvusarhiiv
















Vabadussõda oli 1919. aastal täies hoos ning eesti ja läti aladel käis punaarmee täielik väljalöömine. mai lõpuks oli eesti viimaks ometi punastest vaba, kuid lätis oli olukord palju keerulisem. Landeswehr oli võtnud enda ülessandeks järelejäänud bolševikud ka sealr välja lüüa. Landeswehri näol oli tegemist kuramaa ja liivimaa rüütelkonna korraldatud ja kokku pandud väekoondisega, mis algatati läti baltisakslaste algatusel, sinna aga kuulusid  baltisakslastele lojaalsed inimesed. 23. Juunil tähistamegi eesti vägede võitu Võnnu lahingus, mis toimus 1919 aastal, mida tuntaksegi kui eesti ja põhja-läti vabastamist Landeswehri vägedest.
Neil päevil kestnud lahing 8000 eestlase ja ~6000 sakslase vahel oli üsna pingeline, sest meie poolel automaate ning muud peent ja head varustust ei leidnud. Meil oli see vastu pealehakkamist ning kõvasti südikust, mis eestlastele lahingus võidu tõi! 
Vabadussõja päevilt on pärit ka vanim filmijäädvustus eesti vabariigist, mis jäädvustati Taani rindeoperaatori poolt, kui too koos Taani vabatahtlike kompaniiga osales Eesti vabadussõjas. 
Vaata videot!

Kindr. Põdder. Portreefoto. 1920.a. Foto: Rahvusarhiiv


23. juunil
 1919 andis kindralmajor Ernst Põdder oma päevakäsuga korralduse, et sel päeval "saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud."








16. veebruaril 1934 otsustas Riigikogu muuta 23. juuni riiklikuks pühaks. Võidupüha tähistati peamiselt kohalike pidudega, erandiks oli vabariigi 20. juubeliaasta 1938, kui Tallinnas võidupüha ja XI üldlaulupeo puhul pühitsemine suurejooneliselt ette võeti. Vabaduse väljakul toimunud paraadil osalesid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred, kokku 16 000 inimest. 
23. juunil 1940 muudeti Võidupüha Vabariigi presidendidekreediga Võidupühaks.

pärast Eesti riiklikku taasiseseisvumist1992. aastal oli kaitseväelaste pidulik rivistus Kadrioru lossi aias. 1993. aastal toimus Eesti kaitsejõudude pidulik rivistus kõigepealt Tallinnas, kus õnnistati ja anti üle lipud kaitseväe  üksustele. Tartus rivistusid kaitsejõudude üksused Raekoja platsile. President Lennart Meri pidas seal kõne,       milles teatas, et tegi kaitsejõudude juhatajale kindralmajor Aleksander Einselnile ülesandeks võidupüha paraade korraldada vaheldumisi kõigis Eesti linnades. 

	Meri, Lennart - Eesti Vabariigi president. 01.10.1993 Foto: Rahvusarhiiv
Einseln, Aleksander - kolonel, Eesti Kaitseväe juhataja. 01.09.1993 FOTO: Rahvusarhiiv
 





  
  






Võidupüha paraad Valgas. President Lennart Meri (vasakult), peaminister Mart Laar, KJ juhataja Johannes Kert.  23.06.1999 Foto: Rahvusarhiiv
















Alates 2000. aastast korraldab võidupüha paraadi Kaitseliit.
Paraadide toimumise kohad: 
  • 1994 Tartu
  • 1995 Pärnu
  • 1996 Narva
  • 1997 Võru
  • 1998 Viljandi
  • 1999 Valga
  • 2000 Haapsalu
  • 2001 Pärnu 
  • 2002 Põlva
  • 2003 Jõhvi
  • 2004 Rakvere
  • 2005 Paide
  • 2006 Saaremaa (mereparaad)
  • 2007 Rapla
  • 2008 Tallinn
  • 2009 Jõgeva
  • 2010 Viljandi
  • 2011 Tartu
  • 2012 Pärnu
  • 2013 Haapsalu
  • 2014 Valga
  • 2015 Kärdla
  • 2016 Võru
  • 2017 Rakvere
  • 2018 Tallinn
  • 2019 Tartu
  • 2020 Jäi ära covid pandeemia tõttu
  • 2021 Paide
  • 2022 Kuressaare
Võidupüha paraad Võidu väljakul. Foto: Rahvusarhiiv


Võidupüha 2020  allikas: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59972




























Eelmine
Avasta Militaristiga osa 3 ( Tsitre ) 
Järgmine
Ukraina iseseisvuspäev

Lisa kommentaar

Email again: