Astangu Moonalaod

Kus asub?

Astangu moonalaod asuvad Tallinnas Haabersti linnaosas, Astangu asumis koordinaatidega: 59°24'02.3"N 24°37'34.2"E

Tunnelladude algus:

Astangu moonalaod on Eesti militaarajaloos põnev ja aukartust tekitav lehekülg. Sealset paekallast tuntakse kui Mäeküla klindina, ning tegemist on ajaloolise Kadaka külaga. Tallinnas, Haabersti linnaosas, Astangu asumi metsadevahelt on paista suur paeklint, kuhu tsaariaja lõpu poole rajati võimsad laskemoonalaod. Alguses olid ideed ja planeerimised väga suursugused. 1907. aastal kui hakati tunneleid planeerima oli plaanitud rajada 39 U-kujulist paaristunnelit, mille juurde viiks merekindluse raudtee. Tunnelitesse oli planeeritud kõrvuti kaks vaguniteed, et tunnelid oleksid alati avatud liikumiseks. Nendes käikudes planeeriti hoiustada mereväel vajaminevaid miine, torpeedosid ja muud lõhkeainet. Nii suurte lõhkeaine koguste tõttu oli planeeringus nõudmine, et tunnelisuud pidid paiknema üksteisest 50m kaugusel. Kõikide plaanide elluviimisel oleks U-kujulised tunnelid võtnud enda alla 5 kilomeetrise klindilõigu, ning tunnelite lõpp ulatuks Harku järve tagusele alale ja hõlmaks enda alla Rannamõisa tee ja Paldiski maantee vahelise lõigu. Suur ehitusprojekt algas 1911. aastal. Põhiliselt kasutati ehitajateks Saksa sõjavange, kuid leidus ka Venemaalt palgatud inimesi, kohalikke kui ka sõjaväelasi. Valmis sai siiski vaid ligikaudu 800 meetrit pikk tunnelite rivi, U-kujulised tunnelid on ~7 meetrit kõrged,~200m pikad ja põranda laius ~9 meetrit. Esialgu plaanitud 39-st tunnelipaarist sai eelarve vähenedamise tõttu valmis 4 tunnelipaari ning 2 tunneli puhul tehti alles ettevalmistusi (lõhkamised, puhastamised, varisemiskindlaks tegemine). Kuigi tunnelite ehitamisse investeeriti palju aega ja raha, siis nende plaanipärane kasutus lõppes kiirelt ja suuremate saavutusteta. Tunnelid olid Peeter Suure merekindluse objektidega ühendatud kitsarööpmelise raudtee süsteemiga Tunneli kasutamise lõppedes jäeti raudtee alles. 1918. aastal saabusid Sakslased kelle poolt õhiti kõik tunneli sissepääsud, mis muutis tunnelid kasutuskõlbmatuks ja aastal 1920 võeti Rahumäe poolne raudtee üles. Kahjuks pole teada, kas ja kuidas iseseisvusperioodil tunneleid kasutati, kuid arvatavasti jäid tunnellaod mõneks ajaks kasutuseta. 

Pildi allikas: SIIN

Astangu peale II MS:

Teada on, et Teise maailmasõja lõppedes tegi Balti laevastik mõned tunnelid korda ja kasutas neid miiniladudena, lisaks kasutati neid ka suurtükiväe relvastuse ja lahingumoona varude hoiustamiseks. 1945. aastal piirati ~150ha suurune ala mitmekordse taraga tagamaks, et kutsumata külalised alale ei satuks. Järgnevate aastakümnetega rajati veel Astangule hulga erinevat hoonestust. 1975 aastal koostati ulatuslik linnakuplaan kuhu sai kirja ligi 90 kasutatavat ehitist; valvehooneid, paarkümmend varemetes hoonet, kasarmuid, arvukalt hoidlaid (lisaks oli hoidlana kirjas ka kaks tsaariaegset tunnelit: poterni). Lisaks kerkisid Astangu alale selle aja kohta väga moodsad ja võimsad laohooned, mis oli ümbritsetud kuni viiemeetriste pinnasvallidega juhuks, kui laos peaks toimuma plahvatus.

Astangu taasiseseisvunud Eestis:

Nõukogude armee lahkudes Eestist 1994. aastal võttis laod üle Eesti kaitsevägi. Algul valvas objekti Kaitseliit, et takistada esmaseid rüüstamisi. Praeguseks toimub tunnelite ümber tihe liiklus. Tunnelitest möödub kergliiklustee, klindi servale on tekkinud jalutusrada ning klinti kasutatakse ka mägironimise harjutamisel ning lisaks on tunnellaod kõigile külastajatele avatud. Meeles tuleks aga pidada, et tunnelid on väga pika ajalooga(muinsuskaitse all alates 2007) ja võivad olla varisemisohtlikud.

NB: Astangu tunnellaod on sarnaselt Peeter Suure merekindluse rooduvarjenditega tunnelitega nahkhiirte elupaigaks. Astangu laod ei ole küll taraga piiratud aga soovitame tunneleid külastada omal vastutusel ja väljaspool nahkhiirte talvitumise aega(Mai algusest kuni Augusti lõpuni).  


Allikad:

http://www.battal.ee/tallinn/tunnelid/astangu00.html

https://et.wikipedia.org/wiki/Astangu_tunnellaod

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/83326443/astangu-laskemoonalaod-malestis-esimesest-ilmasojast-keset-kaunist-loodust

Eelmine
Pahkla raketibaas

Lisa kommentaar

Email again: